Larissa Ušnitškova
Asutaja & firmajuht


Diplomeeritud arhitekt, Eesti Arhitektide Liidu liige.
Riigi Muinsuskaitse Ameti vastutav spetsialist
2011-2015 SA Tallinna Vene muuseumi direktor ja juhtkonna liige.

2006-2008 Narva-Jõesuu linnaarhitekt.

Antud hetkel on Larissa Ušnitškoval 27-aastane projekteerimise staaź. Selle aja jooksul on ta teostanud üle 60 autoriprojekti Eestis ja välismaal.

Larissa Ušnitškova meetodid ja prioriteedid:
kõrge eesti projekteerimise kultuur vene klassikalise hariduse baasil;
kolme arhitektuuri põhiprintsiibi – kasu, vastupidavus, ilu - säilitamine.

Haridus
Kõrgem:
1979-1985 Leningraadi Inseneeri-ehitusinstituut, Venemaa
Arhitektuuri teaduskond, diplomeeritud arhitekt

1985 NSVL (Nõukogude Liidu) arhitektuuri kõrgkoolide igaaastane diplomitööde
konkurss - Tallinna Kunstimuuseumi projekt, mis pälvis teise astme diplomi

2000-2001
Kursused Eesti Kunstiakadeemia juures asuvas Restaureerimiskoolis
Oman litsentsi nende hoonete projekteerimiseks ja restaureerimiseks, mis asuvad
kultuurimälestiste nimekirjas ja on riikliku kaitse all.

Asutused
Eesti Arhitektide Liidu liige 2001 aastast
Eesti Muuseumite Ühingu liige 2012 aastast
Eesti Vene Keele ja Kirjanduse Õpetajate Liidu liige 2017 aastast
Teeninduskäik
2003 - . . . . Arhitektuuribüroo OÜ New-Annoprojekt, juhataja, arhitekt
2011 – 2015 SA Tallinna Vene Muuseum, direktor, juhatuse liige
2006 – 2008 Narva-Jõesuu linnavalitsus, linnaarhitekt
2000 – 2002 Inseneri- ja arhitektuuri büroo OÜ Pikoprojekt, arhitekt
1999 – 2001 Rahvusvaheline Sotsiaalteaduste Rakenduslik Kõrgkool LEX,
arhitektuuri ajaloo õppejõud kultuuri teaduskonnas
1998 - 2000 AS Humana Grupp, arhitekt
1997 – 1998 AS Tondi Üks, arhitekt
1996 – 1998 Tallinna Rakenduskunstide Erakool, arhitektuuri ajaloo õpetaja
1985 – 1992 RPI "Eesti Maaehitusprojekt", arhitekt, vanemarhitekt
Tegevusload
Publikatsioonid
  • Postimees "День за днем" (02.08.2015) – «Музей плюс ребенок» („Muuseum pluss laps")
  • Postimees "День за днем" (18.04.2015) – «Картинки с выставки. Впечатления директора Таллиннского Русского музея» („Pildid näituselt. Tallinna Vene muuseumi juhi elamused")
  • «Мир православия» („Õigeusu maailm") 29.06.2014 - В Таллиннском Русском музее открылась выставка «Казанская церковь. Сохраним наши реликвии» („Tallinna Vene muuseumis algas näitus „Kaasani kirik. Säilitame meie reliikviad")
  • Еженедельник "МК-Эстония" (2010-2011) - "Архи-Око" personaalne rubrik
  • Veneportal (2010) – "Архи-Око" personaalne rubrik
  • Экономический еженедельник Эстонии "Деловые Ведомости" (Äripäev) (2002, 2003, 2005)
  • Руский вестник Эстонии "День за днем" (2003)
  • Русский еженедельник Эстонии "Вести" (2002)
Oma tööst
Arhitektuuri peeti alati ekstra meeste elukutseks. Suurte ehitusmeistrite nimede keskel – Palladius, Rossi, Corbusier – ei leia te ühtegi naisenime. Kunagi säras matemaatikas Sofia Kowalewska, „keemilist" teadust valgustas omal ajal Marie Curie, kuid arhitektuuris sääraseid erandeid ei leia.

Keegi arvab siiani, et naisterahva elu piirdub kolme „k" tähega: Kirche, Küche, Kinder (kirik, köök, lapsed). Ma ei kavatse mitte kellegi arvamust vaidlustada, kuid see, et naine muutub iga aastaga aktiivsemaks, loob oma kommertsettevõtteid, juhib hiilgavalt kollektiivi – see on vaieldamatu fakt ja leiab ühiskonna poolt tunnustust. Business-lady, reeglina, kutsub esile austuse, kuid leedi-arhitekt on siiani harv sündmus, kui mitte öelda - ainulaadne.

Ühest küljest võib naisarhitekti visuaalsest tajumisest aru saada! Kujutage endale ette gigantseid vaiu, tohutu suuri metallkonstruktsioone, raudbetoon paneele... Kogu see ehituse tohutu suurus seostub küll vaevalt ahtakese naisfiguuriga. Kui aga naisarhitekt on elegantne ja kaugel välimusest „grenader seelikus", toob see kaasa täiendavaid kahtlusi. Mõned tellijad ja ehitusfirmad eelistavad pöörduda meesterahva poole, olgu pealegi, et mitte kvalifitseeritud spetsialisti, see-eest „vastava kuju" poole.

Kuid vaatamata sellele pole kaasaegses arhitektuuris naine kui külaline, vaid täieõiguslik linnaehitusest osavõtja.

Naisterahva arhitektuurimaailm - need on erilised, originaalsed ideed, hämmastav proportsiooni ja värvitunnetus, mittestandartne ettekujutus hoone konstruktsioonist ja mahust. Mehed on arhitektuuris enam lakoonilisemad ja karmid. Naisarhitektid oskavad ühendada insener-arhitekti teadmisi tunnetega, siit tulenevad ka mittestandardsed ilusad projektid. Siinjuures on naine – algusest saati parem psühholoog, ja see aitab suhtlemises nii tellijaga kui ka spetsialistide-vahendajatega, aga ka projekti kinnitavate ametnikega.

Arhitekt
Larissa Uśnitśkova